Soe meretuul sasib õrnalt juukseid, lained silitavad vaikselt valget rannaliiva, troopilised lilled lõhnavad magusalt… ja selle kõige keskel vahetate teie tõotusi igavesest armastusest…

Kes ei mäletaks möödunud sügisel aset leidnud Estraveli suurejoonelist muinasjutupulmade kampaaniat, mille auhinnaks oli reis ja abielutseremoonia Seišelli saarte eksootikas!

Finaali jõudsid 6 imearmsat paari, kelle õnne poolt sai hääletada nii Estraveli veebis kui Facebook’i lehel ning 18. oktoobril kuulutasime hääletuse tulemusena võitjateks Ave ja Tarmo. Kuidas tuvikestel nüüd läheb?

Mul on hea meel teada anda, et Ave ja Tarmo Kõige Tähtsam Reis jõuab iga päevaga aina lähemale!

Just praegu käib usin dokumentide ettevalmistamine, et abielu kõikjal ikka legaalne oleks. Ühel kenal hommikul lendavad nad alustuseks Tallinnast Londonisse ning sealt edasi lennufirmaga  Air Seychelles Seišellide peasaarele Mahe. Siis tuleb teha veel üks tilluke suts ning Ave ja Tarmo jõuavad üliromantilisele Praslini saarele!

Praslin asub Mahelt 15-minutilise lennu kaugusel. Oma mõnusa ja rahuliku elutempoga on see puhkajate paradiis. Patuselt luksuslik puhkus Praslini saare randadel ei pea ilmtingimata olema pulmareis – maailma valgeima liivaga rannad, siniseim meri ja kaunimad palmid ootavad romantikajanuseid igal ajal.

Siin on kristallselge veega rannad, kus snorgeldajatele ja sukeldujatele jätkub üle 800 kalaliigi. Loodus on lopsakas nagu Eedeni aed ning puude otsas sädistavad värvikate lindude hordid. Kohalikud on ääretult külalislahked ja sõbralikud, eksootiline kreooli köök pakub isegi gurmaanidele unustamatuid maitseelamusi.

Ave ja Tarmo peatuvad Praslinil mõnusas Paradise Sun hotellis, kus igal õhtul ootab neid ees romantiline õhtusöök. Pärast kosutavat puhkust kohtuvad nad hotellis oma kohaliku pulmakorraldajaga ning koos pannakse paika tegevuskava laulatuse ettevalmistuseks.

Piduliku pulmatseremoonia kirjelduse jätame enda teada ning jääme ootama vastabiellunute elamusi, kui nad reisilt tagasi jõuavad. Estravel on spetsiaalselt tellinud kohale pulmafotograafi, kes erilised hetked jäädvustaks, et meie, kojujääjad, vähemalt piltide põhjal saaksime pulmadele kaasa elada!

Kuid see pole veel kõik! Loomulikult tuleb noorpaar korrektselt ka pulmareisile saata. Selleks oleme valinud 4-päevase kruiisi Seišelli saarestikus laevafirmaga Silhouette Cruises, kus Ave ja Tarmo käsutuses saab olema luksuslik kajut ning kõik nende soovid täidetakse enne, kui nad neid soovinud on.

Enne tagasilendu saavad noored veeta 1 päeva Mahe saarel, kus neid ootab hotell Allamanda ookeanivaatega tuba. Seejärel sõidutab Air Seychelles rändurid tagasi Londonisse ja sealt pole kodu enam kaugel.

Pole just paha auhinnareis, või mis? Ave ja Tarmo elamustest ja abiellumisest välismaal kirjutame jälle siis, kui noored unelmate reisilt tagasi!

Ja nüüd, sõbrad, pange oma nunnumeetrid valmis! Meil on äraütlemata suur rõõm edastada esimesed teated Seišellidelt, kus mõne aja eest toimus Estraveli pulmamängu võitnud Ave ja Tarmo laulatus.

Siin on pruutpaari esimesed emotsioonid Praslini paradiisisaarelt:

“Kõik oli ilus, ladus, armas, vahva, äge… Meid pani paari süsimust mõnusa olekuga härra, fotograaf oli väga tore poiss, koogil oli mehe ja naise nukk peal, nagu peab, šampus oli prantsuse ja taust oli nagu postkaart!!!

Pilt ei ole grammigi photoshopitud…  niisugune see elu siin ongi.”

Nagu ütles mu kolleeg Svea selle peale: “Atsabutsabuubuu!”

Lubame, et peagi kuulete veel.

Umbes aasta tagasi mõtlesime, et tahaksime pöörata enam tähelepanu pulmareisidele – nii mesinädalatele kui ka päriselt välismaal abiellumisele. Ühest mõttest sai teine ning lõpuks koorus sellest sensatsiooniline muinasjutupulmade mäng, mille peaauhinnaks oli pulmapidu palmi all.

Meil on rõõm teatada, et võidupaar  Ave ja Tarmo on nüüd unelmate pulmareisilt tagasi! Ajakirjas Estraveller on Tarmo kirja pandud reisimuljed juba ilmunud, aga toome need ka blogi vahendusel Sinuni. Allpool on kogu tõde pulmareisist nii, nagu Tarmo selle kirja pani:)

Abielluda välismaal, näiteks paradiisisaartel Seišellidel? See on lihtne. Kõigepealt tuleb saada jah-sõna oma väljavalitult, siis võita pulmareisimängus tuhandete inimeste poolehoid ning valida välja sobiv kuupäev. Järgisime neid lihtsaid tõdesid ja kõik õnnestus suurepäraselt.

Asjaajamisest enne reisi

Kui esmapilgul võib tunduda keeruline kogu bürokraatliku kadalipu läbimine, siis tegelikkuses on kõik palju lihtsam (eeldusel, et projekti on kaasatud ka reisifirma koos kohalike partneritega). Kadalipu asemel oli pigem pühapäevane jalutuskäik läbi ettearvamatu bürokraatiamaa.

Tuleb kiita eesti ametkondi, mis väljastavad mõne euro eest veerand tunniga rahvusvaheliselt aktsepteeritavad ingliskeelsed tõendid abieluvõime ja isikutunnistuse kohta, mitte ei pea laskma neid vandetõlgil kümme korda suurema raha eest tõlkida. See oli ka sisuliselt kõik, mida me ise pidime tegema.

Paradiisikämping

Pulmatseremooniaks valitud Paradise Sun’i hotellikompleks Praslini saarel koosnes kämpingulaadsetest paarismajadest, sisaldades endas mitte-kämpingulaadset luksust ja mugavust. Rand oli kiviga visata, kusjuures isegi ei pidanud väga tugevalt viskama.

Lustilise momendi pakkusid kohe saabumisel hotelliteenindajad, kui me juhtisime eht-turistiliku elevusega tähelepanu jõledale sajajalgsele, mis hotellipõrandal sisalikuga kakles. Oh seda jooksmist ja kisa, mis siis lahti läks! Mitme mehe rapsimise tulemus oli see, et sisalik jäi tühja kõhuga, meie jäime fotota ja sajajalgsel nappis elumärke. Küll aga olid rõõmsad hotellitöötajad, et taaskord abitud külalised kindlast surmast päästetud.

Siinkohal on hea välja tuua üks väga olulistest plussidest, mis neil saartel on – mürgiste, ohtlike ja muidu jubedate elukate puudumine. Seesama sajajalgne oli küll väidetavalt mürgine, aga umbes sama määral, mis herilasetorge, reaktsioon oleneb inimesest. Pole ohtlike madusid, tapvaid ämblike, jõledaid skorpione. Samuti puuduvad röövloomad. Linnud munesid mune otse maapinnale. Piiblis nimetatakse seda vist tuhandeaastaseks rahuriigiks. Mitmelgi ringkäigul räägiti sääsetõrjevahendi vajadusest. Hiljem otsustasime, et küllap mõlemad sääsed, kes seal elavad, on Eestis puhkusel, sest meie neid küll ei näinud.

Peale hotellis sisseseadmist tormasime muidugi kohe randa, et issanda-ultraviolettkiirgusel lasta meie peale paista. Ilm on seal püsivalt ideaalne. Piisavalt tuult, aegajalt pilved. Väga soe, aga mitte tapvalt palav. Just selline põhjamaalasele sobiv, et kordagi ei pidanud päikese eest kuhugi pagema. Metsikute elamuste otsijatena võtsime osa ka kõigist hotelli poolt pakutavatest tegevustest – hommikuvõimlemine, vesiaeroobika ja võrkpall.

Pulmad palmi all

Põhisündmuse eelõhtul oli veel kõik rahulik, aga hommikul oli rannas juba askeldamist näha. Kolm poissi ehitasid lilledest kaart, üks proua seadis lauakaunistusi paika.

Natuke hakkas ka endal närv sisse tulema. Panime siis end pulmarõivisse ja suundusime randa. Seal ootasid meid ametnikuhärra Moses ja tunnistajad Terry ja Joice (kohaliku reisibüroo töötajad).

Kogu abielutseremoonia oli ilus, tore ja justkui romantiline film. Pruudi ookeanituules lehvivad juuksed, merelainete rahulik loksumine, päike, palmid.

Kõik tuttavad osad nagu „we have gathered here“ ja „in sickness and health“ loeti muheda Mosese poolt ette ja korrati meie poolt järgi. Siis sõrmused ja allkirjad ja olimegi abielus!

Järgnes shampus ning tort, mille tipus noorpaari kujukesed. Täpselt nii, nagu Estraveli reisimänguga liitudes ette kujutasime. Isegi neid kahte valget lindu nägime, kes reisimängu tutvustaval lehel näha on.

Järjekordne Seišelle iseloomustav asi on see, et sihtkohana tundub see olevat sobiv just paarikestele, peredele või muidu rahulikemale seltskondadele.

Seetõttu vist ei ole ka imekspandav, et meie abielutseremoonia ei tekitanud teiste hotellikülastajate ja möödujate hulgas erilist furoori. Tundus tavaline asi olevat. Ütles Muhe-Moseski, et nädalas on tal keskmiselt 10 pulma.

Mesinädalad lähevad veelgi paremaks

Õnnelikult abielus, suundusime pulmareisile. Selleks tarbeks oli meile korraldatud 3-päevane saartevaheline merereis purjekal Sea Pearl (eks ole, kõlab nagu Jack Sparrow laev). Selle hääletasime hiljem reisi parimaks osaks.

India ookean, 100 aastane purjekas, hea seltskond, superäge meeskond, snorgeldamine ja sukeldumine, maailma parimad rannad ja tohutul hulgal maitsvat sööki, mida tihti püüti otse merest. Siin valemis ei ole ühtegi miinusmärki ega puuduvat tegurit.

Seltskond koosnes 4 sakslasest ja kahest prantslasest. Viimne kui üks neist oli tore reisikaaslane. Ja siis muidugi meeskond, keda kamandas 25 aastane Lõuna-Aafrikast pärit kapten Craig Henn.

Kogu 7 liikmelise meeskonna keskmine vanus oli muuseas kapteni omast veel väiksem. Tema kvalifikatsiooniga nii noori kapteneid pidi maailmas olema kokku umbes viis. Tohutu meresõidufanaatik, lahe inimene ja karismaatiline juht. Igal võimalusel seiskas mootori ja liikus purjede abil. Jagas heal meelel kõige kohta selgitusi ja haris purjetamisteemadel.

Merekaruelu

Sellise seltskonnaga oleks võinud veel nädalaid merel olla. Sukeldumisretkede, snorgeldamiste ja rannas vedelemiste vahele mahtus korralik öödisko/pallimäng ookeanis koos meeskonnaga (pikem lugu, aga alguse sai see ühe meeskonnaliikme kasvatuslikel eesmärkidel vetteviskamisest), ekskursioon linnu- ja kilpkonna- ning Coco de Mer’i reservaati.

Peale esimest ööd otsustasime meie ööbida osade meeskonnaliikmete eeskujul kajuti asemel laevatekil. Meie arust oleks võinud kajutite asemel näiteks sauna ehitada (ikkagi eestlased), kuna tekil magamine oli kordades mõnusam.

Sukeldumisel on tavapärane kohata lisaks tavapärasele veealusele ilule nii raisid, väiksemaid haisid, hairaisid, mureene ja elukaid, keda ilma erialakirjanduse abita ei suudaks nimetada. Õnnestus ujuda ka koos merikilpkonnadega. Rohkem pole ühele tumeda vee ja siiakalaga harjunud inimesele vajagi, et vaimustusest end rõngasse tõmmata.

Päevasel ajal pargiti purjekas enamjaolt mõne ranna lähedale reidile ja saime seal aega veeta snorgeldades või rannas vedeledes.

Mitte peaaegu paradiis, vaid ongi paradiis

Tuleb tõdeda, et Seišellidel ei ole vaja teada salajasi käepigistusi või omada haruldast kaarti – peaaegu kõik rannad on võrdselt jumalikud ja vähe asustatud. Peamine staap asus meil Anse Laziol, mis on tunnistatud maailma ilusaimate randade hulka.

Eriti sümpaatne on see, et kogu eluolu Seišellidel oli naturaalselt ilus, puhas ja vaba. Kohalikke elab 160 saare peal vaid napi 100 000 ringis, turiste on tänu kaugele ja kallile sihtkohale vähe, ilu aga on palju. Prügi maha ei loobita, parimad rannad ei ole hotellide suletud aladel ja kuna jooksvat paradiisiranna kilomeetrit  on nii palju, siis jagub kõigile.

Seišellid on vist tõesti lähim asi paradiisile. Liiv on valge, meri helesinine, ilm soe ja elu rahulik ning sõbralik. Esimene sihtkoht, kus netis nähtud pildid vastavad täielikult tegelikkusele. See, et meil oli võimalus sellises kohas abielluda, on siiani uskumatu.

Sügav kummardus Estraveli ning kõigi 3552 inimese ees, kes meie poolt hääletasid!

Ave ja Tarmo

Pulmareis paradiisisaarele on unustamatu elamus kogu eluks, kinnitavad kõik, kes selle läbi on teinud. Üks nende seas on meie hea klient ja sõber Pamela, kes abiellus paar aastat tagasi Mauritiuse saarel. Meil on hea meel, et ta oli nõus oma muljeid meiega jagama. Aitäh, Pamela!

Soovisime oma tulevasega veeta pulmapäeva ainult kahekesi, eriliselt, tüüpilisest süldilauast eemal – seega sai vastu võetud plaan abielluda kuskil kaugel ookeani ääres palmide all. Esimene plaan oli Hawaii. Kui aga sooduskampaania käigus tekkis võimalus Mauritiusele põrutada ja lisaks toimis sealne pulmakultuur edukalt, siis rohkem mõelda ei tulnudki. Mauritius on Saaremaast väiksem saar keset India ookeani, Madagaskarist ida pool. Kirjade järgi maapealne paradiis. Selle me võtame!

Enamjaolt, ka teistes riikides, on pulmakorraldus seotud hotelliga. Ehk siis ööbid hotellis teatud arvu päevi ja siis kindla rahasumma eest korraldatakse vastavalt soovidele tseremoonia.

Suur oli mu õnn, et kohtasin saare ainukest eraldiseisvat pulmakorraldajat Pia Mordaunt-Smith’i. Ta isegi abiellus mitmed aastad tagasi Mauritiusel ja seisis probleemi ees, et keegi peale hotellide ei korralda ega anna nõu. Saareriigist pärit ja Suurbritannias pikalt elanud naisterahvas võttis pulmaliste ja muidu peosoovijate kantseldamise enda peale.

Kohapeal otsustasime ööbida esialgu odavamas hotellis, et kohaliku eluga võimalikult lähedalt kokku puutuda. Tseremooniaaja tahtsime veeta täies luksuses ja segamatult.

Pulmakorraldaja aitas iga detailiga – meie pulmatempliks sai hotell La Plantation. Etteruttavalt võib öelda, et üksinda pulmi võõras riigis korraldada on raske ja igal juhul saab soodsamalt pulmakorraldaja või vahendajate kaudu.

Pulmakorraldajaga sai vahetatud kümneid ja kümneid e-kirju, kohtusime lõpuks alles Mauritiusel paar päeva enne tseremooniat. Tal oli terve päeva kohta minutilise täpsusega kirja pandud, kus miski toimub, kellele üle helistada on vaja, kes peab mida tegema, kuhu kedagi delegeerima jne.

Pia kohta käib imehästi ütlus – head asjad tulevad väikestes mõõtudes. Umbes pooleteisemeetrine mauritlanna võlus meid oma briti aktsendiga kohe. Tema asjalikkus kogu korraldamise juures tekitas tunde, et ta korraldab oma elu ainukest ja viimast tseremooniat ning seda just meie jaoks.

Kui me veel La Plantationi hotelli jõudsime, siis ei suutnud tema head valikut ära imestada. Hotell oli võrratu! Lugesin just eelnevalt TripAdvisorist üsna negatiivseid kommentaare ja jõudsin hullemat ette kujutada. Kõige muu kõrval paitas hinge meie toa rõdu, mille all kasvasid palmid ja mühises ookean. Jäta ainult ööseks aken lahti ning lase tuulel kardinaid sasida ning ookeanimühal unelaulu mängida.

Pulmapäev algas vaikselt. Üsna varakult saabus Pia, kes tõi imeilusa sajast roosist koosneva buketi ja samas stiilis rinnakaunistuse peigmehele.

Mõni hetk hiljem saabusid ka videomehed VIP Service’ist, kellega sai kellaaegu täpsustada ning kelle saatsime hotellist paari lõiku püüdma. Ja järgmisel hetkel juhatati peigmees juba kõrvalsviiti riietuma, sest pruudi kleiti ei tohtinud enne “altari” ette kõndimist näha.

Olin enne lugenud, et soengumoodidest ollakse Mauritiusel tiba maha jäänud, mistõttu oma juuksed usaldasin vaid enda hoolde.

Kui olin enam-vähem valmis jõudnud, siis tulid mulle abilisteks hotelli särtsakad teenindajad Tracey ja Devina. Üks jooksis lilleõit juustesse tooma, teine tõmbas korsetipaelu kinni. Lisandus fotograaf Anthea Kirkman.

Peatselt jõudsid peiu sviidist minu juurde ka videomehed, kellele sai demonstratiivselt juukseid sätitud. Lisaks pidin läkitama peigmehele videosõnumi.

Varsti kadus suur osa seltskonnast randa sillale. Tracey ja Devina jäid mulle seltsiks kuni kogu meeskond pardale saab. Pia tegi varsti kõne, et võib pruuti talutama hakata ning nii hakkasime mööda La Plantationi treppe ranna poole astuma…

“Näed, siit paistab!” viitas Tracey puude vahelt paistnud sillale ookeanis, mis oli kaunistatud ja millel juba inimesed sagisid.

Rannas tõusid kõik punetavad inimesed oma päevitustoolidelt, plaksutasid ja soovisid õnne. Hotellitöötajad asetasid käe südamele ja kummardusid sügavalt.

Rannale jõudes pidin astuma paati, mis ringiga sillani viis. Pulmakorraldaja keeras peigmeest paadi liikumise järgi, et ta päris viimase hetkeni mu tulekut ei näeks.

Kui astusin sillale, siis lõpuks nägin kogu tseremooniat täies hiilguses. Pikk punane vaip, kaunistatud erinevate õitega, hommikul nähtud täiesti tavaline puidust sillake oli saanud ümber valged kangad, imekaunid lillekaunistused.

Ning loomulikult selle otsas ootamas peigmees ning keelpillikvartett, kes mängis Pachelbel Canon in D’d. Punti juhatas Gerard Martin, kohaliku konservatooriumi õppejõud. Pulmakorraldaja pidi kurja vaeva nägema, et saare pealt leida kedagi, kes minu soovitud Pachelbeli ära mängiks.

Ka paaripanija oli kohale jõudnud, kes tundus olevat rohkemgi närvis kui peigmees ise. Raske aktsendiga suutis ta lõpuks piduliku teksti ette lugeda. Need hetked möödusid kuidagi mulli sees – kaugustes ja kiirelt.

Juba hakkas keelpillikvartett uuesti mängima, lendasid šampusekorgid, kõlasid õnnitlused ja pidulik osa oligi möödas. Teenindaja pakkus kõigile snäkke ning meie pidime uhkete kaunistustega tordi lahti lõikama.

Meeldivaks üllatuseks oli tiir kiirkaatriga meie hotelli kilpkonnalaguunis enne ilupilte. Väidetavalt oligi üks poolemeetrine kilpkonn ka sulpsatanud, aga seda me ei märganud – olime ametis tuuleiilides mahajahtumisega.

Kui jõudsime rannale, siis tegi fotograaf Anthea veel hunniku ilupilte. Küll rannal, küll palmide all, küll murul, küll basseini ääres, küll trepil…

Siis suundusime hotelli fuajeesse, kuhu oli taas laotatud punane vaip, mis viis otse kaunistatud hobukaarikusse. Hobuse omanik Olivier Francois oli küll muretsenud imekauni musta ja tugeva looma ning uhkelt kaunistanud kaariku,.
Sõitsime mööda teed ja randa, mööduvad autod tuututasid ja lehvitasid, kaameramehed pistsid end tervenisti autoaknast välja, et sellest parimaid kaadreid saada. Päikeseloojangus ratsutamine oli imeline, kuid ma ise tundsin kahju hobusest, kes rasket tööd pidi rabama – hõbepulmaks valin limusiini!

Kui tuppa jõudsime, siis olid taas kõik õitega kaunistatud ning rõdult kostus ookeanimüha. Varsti juhatati meid õhtusöögile randa. Kaugustes paistis tõrvikute, küünalde ja lilledega kaunistatud koht – ainult meile. Pia andis märku ning saare ainuke harfist Philippe Breant ja tema abikaasa kitarril hakkasid mängima kohalikke viisijuppe.

Esimene hetk päevas, kui sai rahulikult istuda, kuulata paar meetrit eemal kohisenud ookeanimüha, nautida muusikat ning lõpuks ka süüa!

Kolmekäiguline õhtusöök maitses imehästi! Meie isiklik teenindaja kallas pidevalt jooke ning päris, kas kõik on ikka ideaalne. Videomehed tegid viimased kaadrid ning lahkusid. Pulmakorraldaja jättis samuti hüvasti ja jäimegi lõpuks kahekesi, saatjaks vaid muusikud. Tantsisime ning tundsime kogu õhtust rõõmu.

Juba järgmisel päeval saime kätte kolm plaaditäit pilte ja pulmakorraldaja viimased õnnesoovid. Esimest korda lubasin pisaratel voolata – oligi see imeline sündmus juba läbi!

Kirja pannud Pamela Eesmaa
Fotod Anthea Kirkman
Lugu on varem  ilmunud portaalis Naistemaailm.ee
Pulmakorraldaja The Main Event

Päris tihti kuuleme klientidelt palveid, et korraldaksime neile meeldejääva pulmareisi. Meie reisikonsultandi assistent Kristina Aasanurm ütles oma jah-sõna imelisel Santorini saarel Kreekas. Meil on hea meel, et ta on oma kogemused kirja pannud. Lugege ja ehk saate teiegi siit Oma Kõige Kaunimaks Päevaks midagi kõrva taha panna!

Broneerisin pulmareisi aegsasti ette – abiellusime septembris, broneeringu tegin juba veebruaris. Viibisime Santorinil kokku nädal aega, kuid tahtsime kindlasti abielluda just kindlal päeval, ajal ja kohas. Santorinil toimub väga palju pulmi ning on palju kohalikke pulmakorraldajaid, mistõttu võib juhtuda, et soovitud aeg ja koht on juba broneeritud.

Meie tahtsime sellest nädalast võtta enda jaoks kõik, otsustasime kogu paberimajanduse läbi teha Eestis ning Santorinil korraldada ainult vannete tseremoonia. See ei jäänud päris pulmale mitte millegi poolest alla. Enda ja tunnistajate allkirjad pidime ikka andma, lihtsalt need olid natukene n-ö vabamad paberid, millega ei pidanud kuskil büroos käima. Kergem, lihtsam ja odavam ka.

Pulmareisil olid kaasas ka sõbrad, seega kaht tunnistajat meil tseremooniale vaja ei olnud. Kuna pulmas olid omaenda best man ja maid of honor, oli kogu õhkkond palju intiimsem – meid ümbritsesid omad rõõmust nutvad näod!

Pulmapaigaks valisime Saint Irene’i kabeli äärse koha ja seda eelkõige sellepärast, et taustal oli sinine meri ja väikesed saared, ümber lumivalged hooned ning koht võimaldas teha palju erinevaid pilte. Kindlasti soovitan kasutada fotograafiteenust rohkem kui lihtsalt tseremoonia ajal ning vahetult pärast seda. Me võtsime paaritunnise photoshoot’i ka ümber saare ning pildid tulid hingematvalt ilusad – Santorini pakub tõeliselt palju valikuid!

Lisaks soovitan kindlasti tellida pulmavideo. Erinevad pulmakorraldajad teevad neid ilmselt erinevalt, aga põhimõtteliselt jääb videole ilus ümbrus ja kogu tseremoonia. Mälestus kogu eluks ning toob kõik emotsioonid palju tugevamalt esile.

Pruudil ja ka peigmehel soovitan kindlasti paksu kihi puudrit näkku panna (pikk päev ning tugev päike panevad ju ilma kaitseta näo läikima). Puudri all võiks olla tugeva UV-kaitsega kreem (25–30 kindlasti). Riietuse puhul tuleks arvestada u 30-kraadise soojaga terve päev.

Kindlasti soovitan tellida ka pudelit šampanjat kohe pärast tseremoonia lõppu. Väga tõenäoliselt on tseremoonia koht väga kaunis ja just seal on kohal professionaalne fotograaf, nii et kui soovite tõeliselt pidulikke fotosid, tehke need koos kihiseva joogiga. Meie viskasime samas paigas ka sõbradele pulmakimbu ning tõmbasime sukapaela ka sealsamas ära… Tagasi vaadates olen kindel, et õhtul restoranis poleks pooltki nii häid pilte tulnud.

Tseremoonia algusesse võiks lasta mängima ka ühe laulu (saabumisel), hiljem meenub selle lauluga alati see päev. Meil mängis näiteks Bruno Mars „Just the way you are”.

Pärast tseremooniat toimuvaks pulmapeoks restorani valides soovitan otsida võimalikult privaatse paiga ning pigem kulutada rohkem kui kokku hoida. Külalistega ürituse puhul loovad mõnusama meeleolu oma valitud muusika ning pulmaisa, kes õhtut läbi viib. Meie puhul kandsid selle osa eest hoolt meie sõbrad ise.

Suhtlemist pulmakorraldajaga kartma ei pea. Kogu tiim oli väga sõbralik ja abivalmis. Minu selle päeva ainus „mure” oli olla õnnelik ja rahulik ning nautida iga sekundit. Kuna peigmees ootas mind tseremoonia kohal ees, siis viis pulmakorraldaja, kes mulle ja mu sõbrannale hotelli autoga järgi tuli ning kimbu tõi, meid enne tseremooniat juba väikesele pildistamisele. Tegu oli kogenud pulmakorraldajaga, kes oskas igasugu närvitsemise hoobilt kustutada.

Igatahes üks mis kindel – Santorinil vähemalt ilma pärast muret tundma ei pea. Ja üks viimane näpunäide veel – ainult palun mitte pulmapäeval päikeseprille kanda!

Kui soovid välismaal abiellumise kohta rohkem teada, kirjuta meile pulmad@estravel.ee. Kristina ja teised meie pulmareisikonsultandid vastavad kõigile Su küsimustele ning aitavad korraldada unelmate pulmareisi, mis jääb meelde elu lõpuni.

Meie postkasti potsatab päevas sadu, kui mitte tuhandeid erinevaid reisiideid ja -küsimusi. Omakeskis räägime tihti, et töötame omamoodi kommipoe ja unistuste agentuuri segus. Ühel ilusal päeval potsatas meie postkasti ka meie heade klientide Kairiti ja Jürgeni kiri. Nende sooviks oli korraldada oma elu üks tähtsamaid sündmusi ehk pulmapidu kaunite päikeseloojangute poolest tuntud Santorini saarel. Mõeldud, tehtud! Lühikest ülevaadet neid vallanud tunnetest saadki lugeda altpoolt.

Meie helesinine unistus sai teoks imeilusal Santorini saarel. Saint Irene kabeli eest, kus laususime selgelt ja kõlavalt “Jah”, avanes piiritu vaade päikesest sillerdavale merele ja kõik oli nagu muinasjutus. See unikaalne asukoht pakkus hulgaliselt võimalusi ka lummavate pulmafotode tegemiseks.

Kui saabusime pulmapaika, ootasid meid ees perekond ja sõbrad. Nende naeratavad näod, soe vastuvõtt ja muidugi maagiline toimumiskoht tegid pulmapäeva täiuslikuks. Tseremoonia toimus nii, nagu oli lubatud – täpselt enne päikeseloojangut. Ja loojuva päikese taustal korraldatud tseremoonia oli ilusam, kui me oodata oskasime. Kõik kulges ideaalselt ning oli hästi ajastatud ja planeeritud. Peale registreerimist suundusime pulmakülalistega restorani Pygoros, kus ootas ees üks korralik pulmapidu.

Kokkuvõttes tahame me öelda, et Santorini pulmad on midagi sellist, mida sa iial ei unusta! Sõnades on seda raske edasi anda, kuid öelda võin niipalju, et Santorini pulmad on unistus, mis meie jaoks täitus ja jääb meie mälestustesse pikkadeks aastateks.

Emily Jane Brontë on kirjutanud: „Mul on elu jooksul olnud unistusi, mis on jäänud minuga igaveseks ja muutnud mu mõtteviisi. Nad on läinud minust läbi ja läbi, nagu vein seguneb veega, ja andnud mu mõtetele uue värvi.“

Täname kogu südamest Estravelit ja Riinat, kes aitasid kaasa meie erilise sündmuse toimumisele!

Rohkem infot välismaal abiellumise kohta leiab Estraveli kodulehelt. 

Seišellid on ühed maailma romantiliseimad saared. Valge rannaliiv, helesinine merevesi ja tuules õõtsuvad palmipuud – see on kui väljavõte postkaardilt. Meie Platinum Clubi reisikonsultandil Kristelil oli võimalus seda kõike ka ise kogeda. Õppereis paradiisisaartele andis võimaluse ära proovida ka hinnatud lennufirma Etihad Airways äriklass. Kristeli kogemustest saabki lugeda altpoolt.

Õppereisile Seišellidele lennutasid mind AirBaltic ja Etihad Airways. Kuna Euroopast Seišellidele mugavat otselendu pakuvad väga üksikud lennufirmad ning sealses piirkonnas hoiavadki monopoli enda käes peamiselt Etihad ning Emirates, siis lennukavad on tihti üle Dubai või Abu Dhabi.

Kes varasemalt Emiraate külastanud ei ole, siis võimaluse korral soovitan kas minnes või tulles seal mõnepäevast peatust. Esiteks juba pika lennureisi leevendamiseks ning teiseks sama pileti raames võimalust täiesti erinevat sihtkohta ja kultuuriruumi näha ja kogeda. Ise proovisin ja jäin väga rahule!

Mina võtsin endale kahe linna jaoks kokku neli päeva, et peamised vaatamisväärsused ära näha ning sellest täiesti piisas. Mida nendes linnades selle ajaga peale hakata, saab täpsemalt lugeda meie lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektori Mauri reisikirjeldusest.

Loo autor AirSeychelles lennuki taustal

Etihad Airways pakkus meile võimaluse nelja lennu jooksul kogeda nii turisti- kui äriklassi. Mõlemas klassis ühte öö ja päeva lendu, mis andis väga hea ettekujutuse, mida nö. klassivahed endast kujutavad. Kokkuvõttes ei saa kurta kummagi klassi üle. Ka turistiklassi salong, söök ning meelelahutusprogramm olid täiesti tasemel. Kui aga rahakott võimaldab ennast äriklassis Black Label Brut Champagne ja muidu hoolitseva tähelepanuga poputada lasta, siis tasub hinnalipik end kindlasti ära. Eriti tuntav on vahe muidugi öölennul, kui saab full-flat ehk pikali asendisse mineval istmel end mugavalt välja puhata.

Seišellidest üldiselt

Seišellidel õnnestus mul külastada kokku kuute saart: Mahe, Silhouette, Saint Anne, Praslin, LaDigue ja Desroches. Kui juba nii kaugele sõita, siis kindlasti soovitan vähemalt kahte saart külastada, sest iga saar on omanäoline ning pakub erinevaid puhkamise võimalusi.

Kohalik transport

Peasaar on Mahe, kuhu maanduvad rahvusvahelised lennud ning liiklemine teistele saartele toimub kas katamaraanidega, väiksemate paatidega või AirSeychelles siselendudega. Mööda merd reisijad peavad arvesse võtma, et tuuled on seal muutlikud ning lained mehised ja laevareisid võivad küllaltki piinarikkaks kujuneda.

Lühidalt ka väga olulisest teemast, nagu hooajad ja kliima Seišellidel. Nimelt on tegemist selles osas väga tundliku sihtkohaga. Kuna saared asuvad keset India ookeani hoovuseid ning on ise väga mägised, siis tiirutavad pilved pidevalt pea kohal ning ootamatud vihmasajud on täiesti tavapärane nähtus. Seega tasub arvestada, et vaatamata hooajale on vihmavõimalus alati olemas.

Teine oluline teema on hoovused. Oktoobrist aprillini puhuvad soojemad tuuled ning maist septembrini jahedamad ning tugevamad tuuled. Kõige kindlamad perioodid ilma mõttes on aprill-mai ja oktoober-november.

Mägised paradiisisaared

Kolmandaks tasub veel arvesse võtta, et vastavalt hoovuse suunale, toob ookean endaga adru ja vetikaid, mis tähendab, et imeilusad rannad, mille pärast teisele poole maakera lennatakse, võivad olla adrused, vesi madal ning ujuma ei pääse. Selline olukord võib olla väga pettumust valmistav. Ise kogesime seda reisi jooksul korduvalt.

Kuidas sellist olukorda vältida? Tasub üle täpsustada, mis suunast reisiperioodil hoovused on. Selle info põhjal saab valida peatuspaiga seal, kuhu hoovused tol hetkel loodetavasti ei jõua.

Väike ülevaade paradiisisaartest

Peamine saar Mahe, pealinnaga Victoria, on kõige suurem ja mägisem. Saarel autot rentides tasub ettevaatlikult liigelda, sest liiklus on vasakpoolne, teeolud mägedes kitsad ja kurvilised ning teepiirded mitte nii tavaline nähtus. Kohalikud bussijuhid on muidugi tõelised rallimehed ja pimedates kurvides tasub see endal meeles pidada.

Victoria kui linn ise on sedavõrde väike, et kesklinnast saab tunnise jalutuskäiguga täieliku ülevaate. Käisin Victoria peaturul ning kuulsal kioski tänaval, rummitehases ja paljudes teistes kohtades, kuid kokkuvõttes – ei midagi märkimisväärset. Kultuuripuhkust sellest piirkonnast otsida ei tasu, puhas looduselamus siiski.

Lumivalge rannaliiv

Üks lemmiksaartest oli väike saar Silhouette, mis asus Mahest 40-minutilise praamisõidu kaugusel. Saarel on ainult üks hotell ja tänu sellele on saare kaunid rannad suhtelised tühjad. Sealt leiavad tegevust ka aktiivse puhkuse eelistajad, kes saavad ette võtta näiteks matkasid vihmametsadesse. Kokkuvõttes on olemine saarel väga privaatne ja rahulik.

Järgmine lemmiksaar oli minu jaoks vaikne ja rahulik La Digue. See on saar, mida soovitan soojalt ka seljakotireisjale – liilusvahendiks on seal peamiselt jalgrattad. Sisemaal on vihmametsad ja linnukaitseala, kus 300 meetri kõrgume Kotkapesamägi, millelt avanevad lihtsalt hingematvad vaated. Endal kahjuks ei õnnestunud seda seekord külastada. Ka hotellid La Digue’il on lihtsamad ja soodsamad, kui teistel saartel.

Golf ja mäed käsikäes

Kolmas lemmik oli Praslin, mis on suuruselt teine saar. Suurim elamus seal oli Valle de Mai, UNESCO Maailmapärandisse kuuluv kuni 200-aastaste Seišellidele omase Coco de Mer palmiliigiga ürgmets. Need palmid kasvavad just ainult Seišellidel ja on väga omapärase väljanägemisega. Läheb kokku saarte romantilise auraga

Viimane ja kahtlemata kõige eredam elamus oli Desroches saar, mis kuulub eraomandusse. Tõeline paradiis, kus tunned ennast nagu filmides “Kaldale uhutud” või “The Blue Lagoon”. Saare pikad rannad on pea inimtühjad ning näha-kuulda on ainult linde, krabisid ja aeg-ajalt kookospähklite kukkumise potsatusi. Saarel olevad villad on nii osavalt paigutatud, et teisi saare külastajaid kohtab vaid restorani või retseptsiooni alal.

Mis teeb saare külastuse kulukamaks on transport. Desroches’ile pääseb ainult saare enda poolt korraldatud lendudega - Mahelt edasi-tagasi pileti hind jääb 500 € kanti reisija kohta.

Kelle ja miks?

• Lastega pered - ajavahe meiega vaid üks tund! Uskumatult mugav aklimatiseerumine.
• Golfisõbrad – sihiga Praslini saarele, kus on väga head golfivõimalused.
• Noorpaarid - tõeline paradiis! Kui kõlavad „jah-sõnad“ veel ütlemata, siis saab alati saartel ka ametliku tseremoonia korraldada. Vaata ka väikest stiilinäidet.
• Loodus- ja linnuvaatlejad - suurepärase liigirikkusega sihtkoht. Saared, mida soovitan on näiteks La Digue ja Bird Island.
• Kalamehed ja sukeldujad - värvikirev merealune maailma, mida lihtsalt peab kogema.